Aja jälg kivis

Maailmalinna New Yorgi südames, Manhattanil, seisab nüüd juba kauem kui 100 aastat itaalia renessansskaartega soojadest punastest tellistest hoone Carnegie Hall, selle kõrval juba tänapäevane pilvelõhkuja Carnegie torn.

Aastal 935 leidnud siinsetel aladel tõepoolest aset üks väga suur ajalooline lahing, kuid lossi asutud siis ehitama alles 17. sajandil. Seda teinud keegi Pariisist maapakku saadetud aadlimees, et meenutada sel moel Prantsusmaa päikesekuninga palee hiilgust. Aeg chateau du Champs de Bataille´le - Lahinguvälja lossile - ei halastanud. Kogu suur, kunagi kaunite aedadega ümbritsetud valdus oli peaaegu varemetes, kui selle omanikuks sai 1992. aastal erakordse maitse ja stiilitajuga Prantsuse arhitekt ja sisekujundaja Jacques Garcia.

Aastatel 40 - 60 pärast Kristuse sündi, keiser Claudiuse valitsemise ajal, ehitati määratu, 50 km pikkune akvedukt, mis juhtis vett Rooma impeeriumi linna Nemaususesse - praegusse Nimesi Lõuna-Prantsusmaal. Osa sellest fantastilisest rajatisest, Gardi sild - Pont du Gard - seisab ka praegu, ligi kaks tuhat aastat hiljem, Gardoni jõel.

Mõnes ammuses loos on sageli mitu erinevat lugu peidus. Keset Madridi seisva Santa Barbara kiriku tekkeloos on muu hulgas lugu Püha Maria Külastamise nunnaordust, selle ordu moodustanud pühakutest ning Hispaania kuningast Fernando Kuuendast ja kuninganna Barbara de Braganzast, kelle soovil valmisidki aastal 1757 Santa Barbara kirik ja klooster.

Ühel kenal hommikul 1922. aastal aeti Kilkenny lossi omanikud lord ja leedi Ossory poole öö ajal üles - kell oli alles pool kuus. Ülemteener vabandas ja teatas lordile, et tema lossi olid vallutanud vabariiklaste väed, umbes 22 meest pommide ja vintpüssidega. Samal ajal asusid lossi piirama Iiri rahvuslased.Iirimaal oli nimelt käimas kodusõda rahvuslaste ja vabariiklaste vahel. Lord ja leedi võtsid asja rahulikult ning lukustasid ennast koos teenijate ja pekingi paleekoertega kogu kahepäevase lahingu ajaks ühte oma lossi magamistuppa.

Maaliline ja salapärane Eltzi loss tõuseb Moseli jõe orgu ümbritsevate metsade rohelusest kõrgel kivipaljandikul otsekui astmete ja lugematute kooniliste tornide iidne miraaž, mida valvavad keskaegsete rüütlite vaimud. Eltzi lossi lugudes näivad vanad muinasjutud vägisi ellu ärkavat.

20. sajandiga algas Prantsusmaal belle epoque - lühike, kuid ilus ajastu.Juba 1727. aastal rajatud suurde baroksesse häärberisse Varenne´i tänaval, mida tollal kutsuti hótel Bironiks, kolis sel ilusal ajal mitmeid boheemlasliku eluviisiga intellektuaale - nende seas Jean Cocteau, Henri Matisse, saksa skulptor Clara Westhoff ja poeet Rainer Maria Rilke, kes kutsus oma hea sõbra, tollal juba väga kuulsa skulptori Auguste Rodini oma uut elukohta vaatama.

Sind on aiapeole kutsutud. See on mineviku-aed - lilled, tiigid, purskkaevud, raidkujud ja ühe terrassi ääres kuninglik marmorlaud toolidega. Sind palutakse selle laua taha istuda.Ja järgmisel sekundil tõusevad terrassi kivipõranda tillukestest aukudest, isegi toolidest kõrged peened veejoad ja kastavad su hetkega läbimärjaks. Selline on üks paljudest Hellbrunni aedade üllatustest - vallatud trikiga purskkaevud.

Kentucky osariigis Louisville´i linnas asuv Hispaania baroki stiilis palee on tõeline imedemaa. Esimene arhitektuuriline ime tabab sind piklikus kaarlaega fuajees. Heida pilk üles lakke, sa leiad seal ümmarguste medaljonide pikad read ja neilt vaatab sulle vastu 139 kivvi raiutud nägu. Läbi aegade siin ilmas elanud geeniuste näod - Dante, Bach, Beethoven, Händel, Mozart, Moliere, Sokrates, Shakespeare... 139 nägu vaheldumisi kiviste õitega.

8 sajandit tagasi käisid Lõuna-Walesis pidevad lahingud Briti kuningavägede ja kohalike sõjalordide vahel. Noil aegadel ehitati siia uskumatult suuri ja vägevaid kindluslosse, neist vägevam oli Caerphilly loss, millest suurem on vaid kuninglik Windsor.Caerphilly rajajaks sai tähtis ja kuulus Briti aadlimees Gilbert de Clare, kellel olnud vägev punane juuksepahmakas ja äkiline loomus, mistõttu teda ka Punaseks Gilbertiks kutsutud.

Esimene raudteeliin Madridist 42 km kaugusele Aranjuezi, kus asus esinduslik kuningapalee, sai valmis 1851. aastal ja oli mõeldud vaid kuninglikule perekonnale ja õukonnale. Koos liiniga avati ka esimene Atocha raudteejaam, mis 15 aastat hiljem maha põles.1890. aastal hakkas Gustave Eiffeli õpilane, arhitekt Alberto Palacio uut Atocha raudteejaama konstrueerima. Selle tähtsaimaks osaks sai 157 meetri pikkune kaarekujuline terasest ja klaasist tunnel, mille alla paigutati raudteed ja rongiplatvormid. Mõlemal pool tunnelit seisid täpselt sarnased tiibhooned.

Hispaania esimese Bourbonide soost kuninga Felipe Viienda viiendast pojast sai aastal 1735 Napoli ja Sitsiilia kuningas Carlo Seitsmes, Carlo Borbone, nagu teda rahva seas kutsuti. Tema soovil hakkas 18. sajandi tuntuim ja hinnatuim Itaalia arhitekt Luigi Vanvitelli 1752. aastal Napoli lähedale Casertasse rajama Euroopa, isegi terve maailma suurimat kuninglikku paleed Reggia di Casertat. 5 korrust ja 1200 ruumi.